Kaart - Aspen

Aspen on linn USA-s Colorado osariigis, Pitkini maakonna halduskeskus. Linna tuntakse talispordi- ja kultuurikeskusena.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 7004. Aastal 2010 oli elanikke 6871. Elanikest 95% on valged.

Aspen asub merepinnast keskmiselt 2438 meetri kõrgusel. Seal on asukoha tõttu kõrgmäestikus niiske mandriline kliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris -5,3 °C ja juulis 17,4 °C. Sajab 633 mm/a. Lumesadu esineb väga tihedalt oktoobrist aprillini.

Chicago ärimees Walter Paepcke märkas Teise maailmasõja järel kaevanduslinna ilu ning otsustas rajada linna suusakeskuse, Aspeni Instituudi ja algatas Aspeni muusikafestivali. Tänapäeval on Aspen soositud turismipaik.

Linnas on elanud palju kuulsaid inimesi, teiste seas Michael Douglas, Martina Navrátilová, Jack Nicholson ja Don Johnson. John Denver kolis Aspenisse 1970. aastate alguses ning elas seal kuni oma surmani 1997. aastal.

Aspenis on üks USA parimaid mäesuusakeskusi ja seal peetakse MK-etappe mäesuusatamises.

Aspeni keskus

Linna asutasid 1879. aastal hõbedakaevurid. Esialgne nimi oli Ute City, kuid juba järgmisel aastal nimetati linn Aspeniks. Linn on nime saanud hariliku haava ingliskeelse nimetuse "aspen" järgi, kuna seda puuliiki kasvab selles piirkonnas rohkesti. 1881. aastal sai Aspen linnaõigused. Hõbedakaevandus arenes kiiresti, eriti pärast 1890. aastal vastu võetud Shermani hõbedaostmisakti, mistõttu valitsus hakkas poole rohkem hõbedat ostma. Aastal 1891 ja 1892 oli Aspen USA kõige enam hõbedat tootev asula. Juba 1893. aastal oli Aspenis pank, haigla, kaks teatrit, ooperimaja ja elekter.

Aastal 1893 tühistas president Grover Cleveland Shermani akti ja see tõi kaasa Aspeni majandusliku krahhi. Mõne nädala jooksul suleti paljud Aspeni kaevandused ja tuhanded kaevurid jäid tööta. Hõbeda tootmine ei lõppenud täielikult, kuid 1930. aasta rahvaloenduse järgi oli Aspenis veel 705 elanikku. Pärast seda on elanike arv püsivalt tõusnud.

Esimene katse muuta Aspen suusakuurordiks tehti 1930-ndate lõpus, kuid sõja tõttu valmisid talispordikeskused alles 1950. aastate lõpus.